Õnnelikku uut aastat!

Kas Teil on kunagi olnud tunne,
et Teie osaks elus on olla vaataja? Et Te olete vaid ühe jalaga siin ilmas ja teadmata lõpliku kindlusega, kus on teine pool Teist, muudkui vaatate päranisilmi, vahel koguni ammulisui, mis toimub Teie ümber. Otsekui tulnukas. Küllap tuleb vaatamise sund osalt uudishimust, aga ainult osalt. Sest tegelikult on Teie asi õppida. Te muudkui vaatate, kuidas taevas ja maastikud ja asjad ja inimesed Teie ümber elavad ja on, mis nad teevad, kuidas muutuvad ning kõik see salvestub Teie lihas, luus, veres. Võib-olla Te lahustute vahel nähtus.

Te püüate iga rakuga mõista seda, mida näete. Te õpite mõistma ja leppima, mõistma, ent mitte leppima. Armastama ja mitte kunagi enam vihkama.

Ma ei tea, kas Te olete kunagi püüdnud uurida, millal ükskord Te sellega valmis saate, kas palju veel on vaja vaadata, kas see, mille Te juba ära olete näinud, kannab Teid.

Ma tahaksin, et uus aasta tooks selguse ja teadmise. Aga ma saan soovida ainult selgeid ja teravaid-säravaid silmi.

*

Juhan Viiding
Lapsed

Ei ole vaja lohutust,
sest lohutus on vale.
Sa nutsid, inimese laps
ja jõudsid lähemale.
Ja jõudsid kaugemale.

Sa suudad vahel taibata,
et kõik on see, kuid teine.
Siin, põrandal, mis vaibata,
on leib. Su õhtueine.

Me teame palju nimesid,
ei tea me inimesi.
Kõik ema rinda imesid.
Ja laulsid tasakesi.

See tunne, et Sul hing on sees,
on inimesel ka.
On laule inimeste sees,
mis jäävad elama.

*

Folkloori valda ehk
- autor paraku on tundmatu - võiksid kuuluda tekstid, mis mulle mõne nädala eest pihku pisteti.
Küsiti, kuidas on lood minu inglise keelega. Ütlesin ausalt, et hästi ei ole, aga sain siiski väljatrüki meilist, kus väideti, et inimeste närvisüsteemi suhtes oleks kindlasti oluliselt säästvam, kui arvutid väljastaksid veateateid haikudena.
Näiteks niisugustena:

*

A file that big?
It might be very useful.
But now it is gone.

You seek a Web site.
It cannot be located.
Countless more exist.

Chaos reigns within.
Stop, reflect and reboot.
Order shall return.

ABORTED effort:
Close all that You have worked on.
You ask way too much.

With searching comes loss.
The presence of absence.
"June Sales.doc" not found.

The Tao that is seen
Is not the true Tao
Until You bring fresh toner.

Windows NT crashed.
The Blue Screen of Death.
No one hears Your screams.

Stay the patient course.
Of little worth is Your ire.
The network is down.

A crash reduces
Your expensive computer
To a simple stone.

Three things are certain:
Death, taxes, and lost data.
Guess which has occured.

Your step in the stream.
But the water has moved on.
Page not found.

Out of memory.
We wish to hold the whole sky,
But we never will.

Having been erased,
The document You are seeking
Must now be retyped.

Serious error.
All shortcuts have disappeared.
Screen. Mind. Both are blank.

*

Häid pühi kõigile!

Detsembri süda,

veel vaid mõni päev, mille jooksul valget aega jääb terve minuti jagu vähemaks. Kalender ütles. Siis...

Võib-olla on asi selles, et külaleib on ikka sai,
aga naaberlinna turg tundub siinsest hoopis parem olevat. Turuhooneks on ühel idüllilisel tänaval omasuguste kõrval seisev vana ilus puust maja. Seda tänavat ei suuda mu meelest rikkuda isegi uhkeldav terrassiitkrohviga maavalitsus ega ka millalgi seitsmekümnendatel ehitatud suur punastest tellistest laohoone. Kuna maa pole pikk sõita, meeldib mulle teinekord, kui aega rohkem, just sealt söögikraami ostmas käia.

Viimati, kui selle tee ette võtsin, oli ilm sompus, taevas hall ja madal ning tänavad keskpäevast hoolimata tühjad. Kitsukesel uulitsal tuli vastu ainult üks kargu najal vaevaliselt liikuv taat. Taat jalutas või õigemini arvas, et jalutas (vist vanade sedelgarihmade otsas) kaht vasikasuurust väga sõbraliku olemisega umbes tuhande tõu ristandist koera, kes olid aga ulakust täis ja tahtsid minna kumbki ise suunas. Niisiis jalutasid nemad tegelikult hoopis taati ja taat püsis kõigest hoolimata kuidagimoodi jalul. Võib-olla tänu selle kentsaka seltskonna neljandale liikmele, hästi kepsaka olemisega suurele hallivöödilisele kõutsile, kes koertega silmnähtavalt hästi läbi sai, nende ees edasi-tagasi pendeldas ja neid vist natukese narris, aga ilmselt ka üksiti korrale kutsus.

Nii nad siis tulid mulle vastu ja mina oleksin tahtnud kinni pidada ning lihtsalt vaadata. Niisugune pilt! Aga ma ei saanud seisma jääda, sest taat vaatas mind kuidagi väga heitunud, isegi hirmunud pilguga; otsekui teisest maailmast, kus ta ikkagi ei olnud rahu leidnud...

Turul ütles tumesinise põlle ja veidi ärajoonud näoga meesmüüja küsitud juustutükki üle leti ulatades hästi osavõtlikul moel, justkui saladust reetes: "Võta saia ka, siis kulub juustu vähem!"

Seda, kui suur võib olla
sõna jõud ja sedagi, kui vinge mees on Nikolaus, sain teada, kui olin tõlkinud Saksamaal elavale sõbrale sõnumi heade soovidega, mida too soovis edastada teistele sõpradele siin. Tänu ta palavale Eesti-armastusele on neid palju, enamus aga saksa keelt ei mõista.

Neid seal saksakeelseil mail ei ole õnnistatud pisikeste piilujatega akende taga, kes kõik ülemusele ette kannavad ja millegipärast arvavad, et neil on õigus teiste käitumise üle otsuseid langetada.

Ei tunne mu saksa sõbrad seega päkapikke (sõna, mis nende keeles kipub muunduma mil moel iganes, üks esimese hooga meenuvaist variantidetst näiteks on 'beggebiks' - mine tea, võib-olla ongi tegemist lätlastega?) ning kui neile sellest eriskummalisest elusolendite liigist pajatada, näib jutt igati muljet avaldavat. Olen kuulnud isegi kahtlustusi, et Eesti laste elu on liiga hea.

Kommitamise on seal kandis enda kanda võtnud Nikolaus ja kommitab ta ringi ainult ühel ööl aastas. Nõnda siis saatsin teele meili tekstiga selle kohta, kuidas igati usin Nikolaus Saksamaal 6. detsembri öösi paneb kingadesse maiustusi.

Järgmisel päeval hakkasin saama kõnesid poolhingetutelt sõpradelt, kes lihtsalt pidid oma rõõmu minuga jagama ja lugesid mulle lämbudes ette telefoni tulnud sõnumi:
"6. detsembri öösel paneb Nikolaus Saksamaal kingadesse. Tahaksin
sümboolselt täita ka Teie kingad."

Ma märkan, et jagan sõprade heameelt tubli Nikolause saavutuste üle.