Kui oled reede hommikul kolmveerand
üheksa läinud kodunt välja oma teada vaid tunnikeseks ja jõudnud tänu kõikvõimalike sigaste asjaolude kokkulangemisele tagasi alles kaheksa paiku õhtul, on su tuba külm nagu hundilaut, seal on napilt neliteist kraadi. Sedagi ainult tänu väljas valitseva kliima pehmenemisele, muidu oleks asi sootuks karmim.

Kass on kehastunud etteheiteks üksi maha igavletud päeva ja tühja söögikopa pärast, millesse on jäänud vaid kümmekond krõbuskit. Sul on küll tahtmine selgitada talle, et pisut paastumist ei teeks tema figuurile paha ja et sinu enda toidusedel on täna olnud enam kui kasin, aga lööd käega, teed, mis sult oodatakse.
Su kuulekus pälvib heakskiitu ning pärast paari kiiruga võetud suutäit saabub andestus toast tuppa tuiskamise ja köögis olevat posti mööda lae alla ronimise näol.

Veel minut hiljem on see nurruv elukas sul süles ning keerab oma punase karvase tagumiku sulle näkku. Ta saab seda rahumeeli teha, sest niipea, kui oled mõelnud, kuidas oma elamist võimalikult kähku soojaks kütta, hakkavad taskus ja laua peal teineteise võidu helisema telefonid. Jope vaevalt seljast saanuna, saapad veel jalas, võtad sa köögisohval istet ning lepid kokku teisipäevased tegemised, naeratad telefonitorusse, tänad ja rõõmustad siiralt, et keegi on sinu eest juba ära korraldanud terve rea tülikaid asjatoimetusi.

Lõpuks saavad pliit ja ahi siiski kütte.
Arvutist, mille juurde sa viimaks jõuad, vaatavad vastu jäljed eile poolelijäänud kõnelustest inimestega, kes täna näivad kõik kusagil ära olevat. Pikkamisi jõuab sulle pärale, et ühel su lähedastest läheb vist üle pika aja ometi kord jälle hästi.

Numbrid kraadiklaasil ronivad päris nobedasti ülespoole ning paks vammus seljas hakkab üleliigne tunduma.
Sirutad jalad välja ja mõtled... klimpidega kanasupist, mida homme oma külalistele keedad......... ametnikest, kelle seedekulglasse sa tahaksid pumbata korraliku kvantumi masuuti ning neid siis jäises meres leotada........ Ei saa salata, et süütundega selle pärast, kui naiivselt ennast ilustama kippuvad ja reaalsusest kauged su mõtted tegelikult on.