Punane Hanrahan ja talle kommentaari lisanud Liina
kuulutavad täna justkui ühest suust kevadet.
Ehh, sõbrad, ma ju saan aru, mida te mõtlete, ma käisin ise ka täna töhes ja mu nina kõneles mulle mõndagi, aga............
Tuletan meelde, et mullu meenutas terve jaanuarikuu ilma poolest rohkem aprilli. Lumi tuli ja läks nagu ise tahtis, suurveed möllasid, kraadiklaas näitas muudkui soojapügalaid. Siis tuli veebruar pakasega ning maa magas edasi täpselt samas rahus, kui oli seda teinud detsembris. Kevad pärast jaanuaris olnut oli üldse hirmus visa tulema...
Aga päev on küll juba kukesammu jagu pikem, nii nagu kolmekuningapäevaks õige ja kohus!
Ning see ka peab paika, et olgu pakasega, kuidas on, jaanuaris ei jää lumi enam naljalt puude peale pikemalt pidama, oksad on enamasti ikka paljad. Kaua kestab see ärkamine, aga kõige sügavam uni on tõesti möödas...
Ahjualune armastab talve. On vist ainult üks asi, mis talle talvel muret teeb - väga suure külmaga hakkab auto tujutsema. Aga muidu on talv ilus ja puhas (mitte nagu seal kusagil ülalpool suurlinnas!) ning koos lumega valitseb maa peal rahu. Kui ainult ei peaks siblima, vaid saaks talveunne, oma koopasse voodisse mõnuma, aknast välja vaatama, lugema, kuulama...
Teate härrased, see teie kevadeihk lõi mind praegu mõnevõrra tasakaalust välja! Ei tohi vanainimesega niiviisi! Mis teil viga, te tüki nooremad ja hulk hormoone veel alles!
Protestin ja soovin veel veidike lund teie okstele!
kuulutavad täna justkui ühest suust kevadet.
Ehh, sõbrad, ma ju saan aru, mida te mõtlete, ma käisin ise ka täna töhes ja mu nina kõneles mulle mõndagi, aga............
Tuletan meelde, et mullu meenutas terve jaanuarikuu ilma poolest rohkem aprilli. Lumi tuli ja läks nagu ise tahtis, suurveed möllasid, kraadiklaas näitas muudkui soojapügalaid. Siis tuli veebruar pakasega ning maa magas edasi täpselt samas rahus, kui oli seda teinud detsembris. Kevad pärast jaanuaris olnut oli üldse hirmus visa tulema...
Aga päev on küll juba kukesammu jagu pikem, nii nagu kolmekuningapäevaks õige ja kohus!
Ning see ka peab paika, et olgu pakasega, kuidas on, jaanuaris ei jää lumi enam naljalt puude peale pikemalt pidama, oksad on enamasti ikka paljad. Kaua kestab see ärkamine, aga kõige sügavam uni on tõesti möödas...
Ahjualune armastab talve. On vist ainult üks asi, mis talle talvel muret teeb - väga suure külmaga hakkab auto tujutsema. Aga muidu on talv ilus ja puhas (mitte nagu seal kusagil ülalpool suurlinnas!) ning koos lumega valitseb maa peal rahu. Kui ainult ei peaks siblima, vaid saaks talveunne, oma koopasse voodisse mõnuma, aknast välja vaatama, lugema, kuulama...
Teate härrased, see teie kevadeihk lõi mind praegu mõnevõrra tasakaalust välja! Ei tohi vanainimesega niiviisi! Mis teil viga, te tüki nooremad ja hulk hormoone veel alles!
Protestin ja soovin veel veidike lund teie okstele!
7 Comments:
Muidu pole vigagi. Aga miski pika delayga on nina tilkuma hakanud ja kurk läks täna hoobilt aikeks. Keset päeva. Lambist. Ja libe on õues. Ja saabastele ei meeldi lumi. Vist on mingeid tanksaapaid vaja.
Narr oleks juba suve oodata. See oleks enda kiusamine. Järelikult tuleb nautida seda, mis antud:)
Millist suurlinna sa silmas pead? Eestile lähimad suurlinnad on Riia, Sankt-Peterburg ja Helsingi. Et, kui "seal ülalpool" siis küllap Helsingi, jah?:)
No Helsingi on küll suurlinnast sama kaugel kui ta Stockholmist või Peterburgist asub. Mitte üksnes elanike arvu ja pinna järgi ei kujune linn suureks, see on ka elukorralduse asi. Isegi väikne vend Tallinn on selles mõistes Helsingist suurem.
Ehh, Hanrahan,
Sa tead täpselt, mida ma silmas pean! Ja ka seda, et kõik on võrdlusmomendi küsimus. Minu kodulinnaga võrreldes ehk võiks rääkida suurlinnast, muidu tõesti mitte, olen päri.
Helsingi on suurlinna kohta vist tõesti liiga hubane, aga seal on suurlinlikku suursugusust, mis Tallinnal puudu.
Aga Sa puikled teemast kõrvale, Hanrahan, seega ikka lund-lund-lund-und veel Su okstele!
Noh, selle suursugususega on nõnda, et oleneb, kust seda otsida. Siin 500 meetri kaugusel Vantaa piirist seda enamasti ei ole.
Aga teema juurde tagasi. Olen päris kindel, et sünnipäeval logistilise lohakkuse ohvriks sattusin. Toonekurjel pidi vale aadress olema, sest mind pidi ta küll kuskile soojemale maale jätma. Sestap mulle talv korda ei lähe. Hea meelega saadaksin siit kõige lume sinna ahju alla ja kõvasti soojemat ilma tahaks ka, pigem eile kui homme.
Vist on asi selles, mida juhuväisaja - mis parata, tuleb vist ka öelda, et turisti - silm näeb...
Olen Helsinkis olnud harv külaline ja iga kord vaid põgusalt, aga mul on seal alati olnud hea.
Esimene kord vist aastate eest kusagil märtsi lõpus, kui sadas ilmselt tolle aasta viimast lund. Ekslesime seal terve pika päeva, korra ka Vantaa kandis, avastasime äärelinnu, istusime Cafe Engelis mee ja piimaga teed juues ning tundes, et seal võiks olla me stammkohvik. Päev oli külm, aga selles linnas oli kuidagi väga soe.
Sama soe tunne on jäänud ka järgmistest kordadest: millalgi mais, millalgi südasuvel juulis, millalgi kireval sügiseajal.
Võib-olla on mul lihtsalt vedanud, aga see linn on mulle tõepoolest alati näidanud väga sõbralikku, inimlikku, oma olekus ja kulgemise tempos väärikat, suursugust, ent mitte iialgi kõrki nägu.
Mul on olnud tunne, et Helsinkis saavad ilmakaared kokku. Lähed ülespoole, algab põhi, lähed paremale, algab ida, lähed vasakule, algab lääs... Ainult alla tagasi potsatades tundub Tallinn vaevas lahtise haavana.
Olemises midagis sarnast on Piiteril, Helsinkil, Prahal ja Wienil. Järgmine selles reas võiks ehk olla Pariis, aga sinna pole mu jalg veel saanud.
Ainus ebameeldiv mälestus on jäänud ventilatsioonita klaaskappidest Vantaas, mõtlen suitsuruume. Aga lennujaamad on ühesugused ilmselt kogu ilmas: külmad ja mittemidagiütlevad...
Teema juurde tagasi tulles - mulle meeldis see, kuidas Sisalik eespool oma repliigi lõpetas.
Igatahes tunnen ma rõõmu, et kaamos on möödas.
Noh, rohu teadupärast alati paistab aia taga rohelisem olevat. Pealegi pole keegi omal maal prohvet, ja see käib ka linnaelaniku arvamuse kohta oma linna ja selle valitsuse vastu. Mina näiteks pole Tallinna suhtes sugugi nii negatiivsel arvamusel kui - mulle tundub - mõned eelkõnelejatest. Aga sootuks rohkem meeldib mulle Tartu. See pole suur aga seda suursugusust seal kindlasti on leida.
Praegu tilgutab Helsingis lausvihma. See ka mereäärse linna talvine neetus.
Postita kommentaar
<< Home