Milline raamat on sinu lugemislaual?
Selle küsimuse võtab Leheneeger üle mõtliku mehe Andri blogist ja jõuab välja sinnamaale, et käeulatuses olid vaid sõnaraamatud ja atlased, kus lausetega veidi nirud lood, midagi asisemat seisnud alles ta riiuliservas.

Reeglid:
1. Haara kätte esimene ettejuhtuv raamat
2. Ava lehekülg 123
3. Leia viies lause leheküljel
4. Postita järgmised kolm lauset (5., 6. ja 7.) bloogi koos nende reeglitega.
5. Ära püüagi otsida välja mõnda "eriti lahedat" või "intellektuaalset" raamatut! Ma tean küll, mida sa mõtlesid. Haara lihtsalt raamat, mis on sulle lähim. Ei mingit petmist.

Just sellepärast ma otsustasingi ketti jätkata, et kõige esimesena oleks mu kirjutuslaualt (mitte lugemislaualt! - seal on praegu Almodóvar, Eco ja "Hinge rännak"), kus seisab arvutimonitor, naljakal moel tõesti jäänud pihku kaks sõnaraamatut! Nende all virnas aga olid veel "Türi vanadel fotodel", mille pildiallkirjad väga palju lauseid ei sisalda, ja Juhan Viidingu kogutud luuletused.
Selle 123. leheküljel on lausetega jällegi raskusi, sest luuletus "...Põiklen ja otsin väravat" kirjavahemärke ei sisalda. Viidingu teksti meelevaldselt lauseteks hakkida oleks jõhkrus, mida enda hinge peale võtta ei tahaks.
Seepärast sorisin edasi ja leidsin monitori tagant kevadel loetud ja sügisel ostetud Robertson Daviese raamatu "Mis on lihas ja luus". Ja ennäe, 5., 6., ja 7. lause on lk. 123 täiesti olemas:

"Francisele oli see teada; enamik Carlyle'i külakooli lapsi oli nõnda sisse pakitud ja nad haisesid kohutavalt.

"Alguses tuleb ta puhtaks pesta," ütles Zadok. "Kõige enne aga korralik loputus."

Olgu öeldud, et tegevus toimub surnukambris ja jutt käib siit ilmast lahkunud vana McAllisteri ettevalmistamisest viimseks teekonnaks.

Niisugune lugu nende raamatutega.