Juba peaaegu nädala
kannan endaga mõttes kaasas seda raamatut ega saa sugugi aru, kuidas on võimalik, et see varem mulle kätte ei puutunud. Tänu E.le!

Võib-olla oleks tegemist millegi päris triviaalse ning kohati ärritavagagi, kui inimeste kõrval poleks neist ehk olulisemateks tegelasteks paigad - näiteks Wien ja Veneetsia - ning muusika, mida läbi kogu loo mängitakse. Seda enam, et suur osa sellest muusikast on nii tuttav ja oluline! Muusikast ja linnadest saavad teemad, mis kõlavad kord edas-, kord tagaspidi, põimuvad, varieeruvad, kasvavad ning kuhtuvad, kandes endas lahkelt ka inimlapsi nende tegemistes, mille kirjeldamiseks Vikram Sethil tundub, et jagub päris kenake annus inglise huumorit.

Tõlge on hea, Anne Langele tunnustus, kuigi kõige suurema küsimuse tekitas vist jah pealkiri. Ma ei oska otsustada, kas "An equal music" on just kõige õigem tõlkida "Tasavägiseks muusikaks", sest ma ei tea, miks peaks siin tekkima küsimustki jõudude vahekorrast. Sõna 'tasavägine' seda justkui eeldaks. Aga ma ei oskaks pakkuda ka midagi arukamat. Sakslased on tõlkinud õige vabalt "Verwandte Stimmen", mis kõlab hästi, aga maakeeli mõjuks "Sugulashääled" suisa eksitavalt. Nii et ilmselt tuleb lihtsalt leppida.

"Tasavägise muusika" mõju lugejale - vähemasti minule - on üllatav, suisa vabastav. Ja kõrv, mis vahepeal väsima kippus, tahab jälle muudkui kuulata. Mul on janu, härrased!

Viimased päevad olen ringi käinud, "Fuugakunsti" esimene kontrapunkt kusagil kõrvade vahel vaikselt mängimas. Mõni ime pärast seda lugemist.

Nii kuni tänaseni, sest täna olen ma tõepoolest, nagu Liina ütleb, kümmelnud Mozartis. Klassikaraadio kandis üle "Haaremiröövi" ja sellest on raske lahti saada. Väga ei tahakski. Peas muudkui kummitavad need kaks aariat teisest vaatusest: "Martern aller Arten mögen meiner warten" ja "Welche Wonne, welche Lust regt sich nun in meiner Brust!"

Jaanuar on Mozarti kuu, 2006 Mozarti aasta. Ärge keelake endale kümblusi ta muusikas!