Juba on möödas esimene advent
ja juba on ahjualuse, kes jõulude eest parema meelega kaugele pakku tahaks pugeda, laual esimene jõulukaart.
Saksakeelsete soovidega, kui soovide puhul ikka on põhjust rääkida keelest, milles need kirjutatud. Aga veel on sel kaardil üks tekst - üks palve -, mis algselt pole saksa keeles kirjutatud. Otsisin, et kas on kusagil leida tõlget eesti keelde originaalist. Ei leidnud. Ja kuigi kaudtõlge on halb toon, mida endale tegelikult lubada ei tohiks, ma siiski seekord luban. Autor kusagil säälpoolsuses annab ehk andeks kõik eksimused, mida see tema suhtes kaasa toob.

*

Issand, ma ei palu ei imesid ega nägemusi, vaid jõudu nii tänaseks kui homseks.
Anna mulle tarkust mitte kaotada end askeldustes, mida argipäev kaasa toob.
Luba mul oma aega õigesti kasutada ja saada aru, mis on esma-, mis teisejärguline.
Palun korra- ja mõõdutunnet ja seda, et ma ei libiseks lihtsalt läbi elu, vaid paneksin tähele laineharju ja lootusesädemeid,
jätaksin endale aega järelemõtlemiseks, puhkuseks, osasaamiseks teiste loodust.
Unistused ei minevikust ega tulevikust ei aita edasi.
Aita mul teha järgmine samm nii hästi kui võimalik.
Saada mulle kainet äratundmist, et elus ei saa kõik laabuda,
et raskused, ebaõnnestumised ja tagasilöögid
on enesestmõistetav kaasaanne elule, milles kasvame ja küpseme.
Saada mu kõrvale õigel silmapilgul keegi, kel oleks julgust armastusega öelda mulle tõde.
Paljud mured lahenevad lahendamata.
Anna jõudu oodata. Kingi mulle tõelisi sõpru ja luba mul sõpruse kui õrna taime eest hoolt kanda.
Luba mul inimesena olla nagu hukkuv laev, et jõuaksin ka nendeni, kes on seal "all".
Kaitse mind hirmu eest, et elu läheb mööda elamata.
Ära anna mulle seda, mida soovin, vaid seda, mida vajan.
Õpeta mulle väikeste sammude kunsti. Aamen.

Antoine de Saint-Exupéry

*