Vahtrad akna taga
jäävad muudkui aga hõredamaks, järjest rohkem lehti ütleb neist lahti.
Üks puu on raagu jäämas kuidagi kummaliselt, diagonaalis. Mõtlesin tükk aega, et mis see küll võiks tähendada. Siis sain aru, et pearüüstaja on olnud lõunatuul ja lehtedega pool on lihtsalt viilkatuse varjus.

Nõnda siis tõeline värvi- ja sentimendipidu!
Ikkagi ei taha ma selle kõigega päriselt nõusse jääda. Vana suur vares, kes akna poole vaatab, näikse seda aimavat ja parastab.