Täna on
Ussimaarjapäev ehk Neitsi Maarja sünnipäev.
Maavalla lehelt leiab järgmist:
USSIURGUMINEMISEPÄEV
Sügis edeneb. 8. sügiskuud (08.09.) on ussiurguminemisepäev, rahvakalenderis ka ussimagamise päev, ussimaarjapäev, ussimaaripäev ja väike maarjapäev.
Sellel päeval minevat ussid maa sisse talvituma ja kaotavat mürgi. Kartusest usse häirida, ei minda mõnel pool metsa. Kodustest töödest pole õmblemine ja kudumine soovitavad, kuna vastasel korral võib järgmisel aastal uss häda teha.
Mõistagi ei lähe ussid korraga talvituma. Seda märkasid meie esivanemadki. Arvati, et peale õiget päeva väljas olevad ussid on kedagi nõelanud ja maa ei võta neid pahateo pärast vastu.
Valminud on esimesed jõhvikad ja siitpeale võib neid noppima hakata.
PÄRIMUST:
USSID
Kui ussimagamisepääv tuleb, uss eedäb magama.
Kodavere
Ussimaarjapäev pidi uss urgu minema ja õun valmis olema. Sis hakati õunu süüma.
Rannu
Ussimaarjapäeval poeb uss mätta ja ei liiguta end enne jüripäeva pikset.
Jõhvi
Ussimaarjapäev, 8. IX. Ussid lähvad magama, aga kes ei ole mättasse pugend, see enam ei pääse ja hävineb.
Simuna
Ussimaaripäest öötakse ussid ikka maa sisse minavad. Aga juba nad lähtvad, neid rampu kodib pärast küll veel.
Kaarma
Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama (pidi mürgi kaotama).
Anna
Ussimaarjapäeval ei tohi metsa minna, siis ussid poevad oma paika, siis on neid palju.
Iisaku
Ussimaarjapäiva unestasingi. Se oli jo enne mihkli, siis enamb ussi ei kardeud, uss läks mätta. Siis aketi jõhvikal käima.
Lüganuse
ÕMBLEMINE
Kes ussimaarjapäeval õmbleb, seda hammustab uss.
Sangaste
Ussimaarjapäeval ei tohtind õmmelda, seepärast et ussid teise suvel heinaajal närivad või nõelavad – kuidas vanad inimesed nimetasid.
Kaarma
Õmmelda ega kedrata ega midagi lõngaga ussimaarjapäeval ei tohi. Sest järgmisel aastal tulevad ussid siis sinule liiga ligi.
Keila
KASUTATUD KIRJANDUS
Hiiemäe, Mall 1991. Eesti rahvakalender V.
Kama, Kaido 1988. Vikerkaar nr 1. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu.
***
Ja veel on täna minu isa sünnipäev. Aga tema on juba 31 aastat läinud...
Ussimaarjapäev ehk Neitsi Maarja sünnipäev.
Maavalla lehelt leiab järgmist:
USSIURGUMINEMISEPÄEV
Sügis edeneb. 8. sügiskuud (08.09.) on ussiurguminemisepäev, rahvakalenderis ka ussimagamise päev, ussimaarjapäev, ussimaaripäev ja väike maarjapäev.
Sellel päeval minevat ussid maa sisse talvituma ja kaotavat mürgi. Kartusest usse häirida, ei minda mõnel pool metsa. Kodustest töödest pole õmblemine ja kudumine soovitavad, kuna vastasel korral võib järgmisel aastal uss häda teha.
Mõistagi ei lähe ussid korraga talvituma. Seda märkasid meie esivanemadki. Arvati, et peale õiget päeva väljas olevad ussid on kedagi nõelanud ja maa ei võta neid pahateo pärast vastu.
Valminud on esimesed jõhvikad ja siitpeale võib neid noppima hakata.
PÄRIMUST:
USSID
Kui ussimagamisepääv tuleb, uss eedäb magama.
Kodavere
Ussimaarjapäev pidi uss urgu minema ja õun valmis olema. Sis hakati õunu süüma.
Rannu
Ussimaarjapäeval poeb uss mätta ja ei liiguta end enne jüripäeva pikset.
Jõhvi
Ussimaarjapäev, 8. IX. Ussid lähvad magama, aga kes ei ole mättasse pugend, see enam ei pääse ja hävineb.
Simuna
Ussimaaripäest öötakse ussid ikka maa sisse minavad. Aga juba nad lähtvad, neid rampu kodib pärast küll veel.
Kaarma
Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama (pidi mürgi kaotama).
Anna
Ussimaarjapäeval ei tohi metsa minna, siis ussid poevad oma paika, siis on neid palju.
Iisaku
Ussimaarjapäiva unestasingi. Se oli jo enne mihkli, siis enamb ussi ei kardeud, uss läks mätta. Siis aketi jõhvikal käima.
Lüganuse
ÕMBLEMINE
Kes ussimaarjapäeval õmbleb, seda hammustab uss.
Sangaste
Ussimaarjapäeval ei tohtind õmmelda, seepärast et ussid teise suvel heinaajal närivad või nõelavad – kuidas vanad inimesed nimetasid.
Kaarma
Õmmelda ega kedrata ega midagi lõngaga ussimaarjapäeval ei tohi. Sest järgmisel aastal tulevad ussid siis sinule liiga ligi.
Keila
KASUTATUD KIRJANDUS
Hiiemäe, Mall 1991. Eesti rahvakalender V.
Kama, Kaido 1988. Vikerkaar nr 1. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu.
***
Ja veel on täna minu isa sünnipäev. Aga tema on juba 31 aastat läinud...
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home