Klassikaraadio
kandis täna üle kontserdi "Ooper raekojas".
Kava kirju, laulsid Nadia Kurem ja Aleksandrs Antonenko.

Tundsin endiselt tõrget Kuremi vastu (hoiduda olen temast ennegi püüdnud, aga eeskätt on süüdi tema masendav donna Anna osa täitmine "Don Giovannis") ja käisin seepärast raadio juurest eemal, kui tema väljakannatamine jälle raskeks läks. Aga siis tulin tagasi, sest kartsin, et olen äkisti ikka ülekohtune.

Väga ei olnudki. Natuke oli temast kahju ka, sest midagi ei ole teha, ta hääl vananeb ja kõrgemad toonid muutuvad plekiseks huilgamiseks. Aga kui järg jõudis Mimini, sündis vist siiski pisike ime ja ma tundsin, et olingi kohe väga tahtnud millegi üle ikka rõõmustada ka. Mimi kostis tõesti kena.

Antonenko on mulle tuttav aasta tagasi Pärnu Kontserdimajas nähtud Riia ooperi "La Bohème'i" kontsertetendusest ja tema Rodolfo kohta sai toona küll ainult häid sõnu öelda.

Aga kahekesi - tegelikult kolmekesi: Tarmo Eespere mängis klaverit - kokku kostsid nad mu tuppa siiski veidi kahvatuina, abituinagi. Puudu jäi orkestrist, puudu jäi rolli sees elamisest.
Tea, kas ooper sellisel kujul ikka päris sobib (raekotta)?